Nacional

Internacional

Desporto

Entrevista

Opinião

Literatura

Ekonomia

Informação

Contactos

Sobre-Nos

Administração






PR Ramos Horta

“20 Maio Signifika Promosaun Unidade Nasional”

Presidente da Republika Jose Ramos Horta hateten, festa bo'ot loron restaurasaun independensia 20 de Maio ba dala nen, ne'e signifika hanesan promosaun unidade nasional. Tamba liu husi unidade nasional, la iha tan liafuan atu fahe povu.

Jose Ramos Horta koalia lia hirak ne'e ba Jornalista sira, Kinta (15/5), hafoin dialogo ho komunidade Suco Bairo-Pite,Dili, bainhira Jornalista husu nia hanoin ba loron restaurasaun independensia 20 de Maio ne'ebe ba dala nen, signifika saida.

“Loron 20 de Maio, ita hotu tenke tau matan ba sira ne'ebe mate hanesan, Nicolao Lobato, Coni Santana, David Alex, no heroi oan nasaun nian ne'ebe barak teb-tebes, inklui hau nia alin rasik mos uluk iha falitintil nia let, hau ho hau nia familia sira mos lakon. Ne'e duni hau hatene, ita jerasaun ne'ebe moris labele haluha sira ne'ebe mak mate,”katak PR Horta.

PR Horta afirma, iha komemorasaun ne'e mos, jerasaun foun ne'ebe moris tenke halo promosaun nafatin ba unidade nasional, para labele iha liafuan ruma fahe povu, no labele iha liafuan ruma ne'ebe atu ke'e fali problemas uluk ninian.

“Tamba ne'e, ita tenke buka atu halo rekonsiliasaun, atu hare ba oin no labele hare ba oin. Ita hatene katak, ita nia nasaun mos halo ona rekonsiliasaun ho Indonesia ne'ebe diak teb-tebes, ne'ebe se rekonsiliasaun ne'e atu diak ba futuru, entaun ita tenke simu Timor oan ne'ebe mak uluk hamutuk ho Indonesia ka lahamutuk, ita buka soe tiha lia fuan ida ne'e, para simu fali hotu-hotu atu hametin unidade,”dehanChefe Estadu ne'e.

‘'Benefisiu saida mak iha ba povu ida ne'e hetan husi loron restaurasaun Independensia 20 de Maio tinan ne'e'' PR Horta esplika, nasaun ne'e halo progreso diak lao ba oin, e iha tinan hitu nia laran buat barak ke lao ona, ne'ebe bainhira atu halo balansu labele hare deit ba negativu. Tamba nasaun ne'e nurak teb-tebes, hare ba Estado seidauk metin didiak.

“Maibe iha tinan hitu nia laran eskola oioin loke iha Timor laran tomak, estudantes Universitario rihun ba rihun, no barak mos ba liur. Tamba hau rasik uluk nudar Primeiru Ministru halo esforsu makas ho governu Australia, para simu tan estudante Timor oan, e sira simu ona. Ne'ebe tinan ida ne'e sira sei aumenta numeru atu Timor oan sira ba eskola iha Australia,”hateten PR Horta.

Nia sublinha, nasaun Australia mos simu ona nia ideia husi tinan tolu nia laran ne'ebe nia halo lovi makas, para fo oportunidade ba Timor oan sira ba halo servisu temporario iha Australia. Inklui nia kontakto ona ho Filipina atu sira mos bele simu Timor oan.

“Ita hatene katak, iha Cuba ita nia estudantes barak teb-tebes, balun oras ne'e atu remata ona, tamba ne'e iha tinan hitu nia laran, iha duni buat balun ke ita halo ona no barak liu seidauk. Maibe ho pasensia, no hotu-hotu nia komprensaun nasaun ne'e sei lao diak liu tan ba oin, iha tinan oin mai,”tenik ulun bo'ot povu nian ne'e. J-2

Estadu Nia Abut Mak Povu

Estadu Timor Leste nia abut mak povu, tamba ne'e Estadu sei presiza nafatin povu nia apoiu no tulun, atu nasaun ne'e bele moris iha paz, no estabilidade nia laran.

“Tamba ita hatene katak, Estadu sei lalao didiak, se imi (povu) la fo apoiu no tulun,”katak Presidente Republika Jose Ramos Horta, Kinta (15/5), liu husi ninia diskursu, iha dialogo ho komunidade, Suco Bairo-Pite, Dili.

Tuir PR Horta, Estadu nia abut mos ba Aldeia, Suco, Sub-Distritu, no Distritu. Tamba liders sira ne'e mak durante oras 24 nia laran hamutuk ho povu.

Ho razaun sira ne'e, PR Horta mos apelo ba komunidade refere katak, iha orsamentu anufiskal foun 2009 nia (PR) sei ejiji makas ba governu, konaba orsamentu saida mak tau ba joventude, no kiak sira. Tamba ida ne'e presiza teb-tebes atu governu fo atensaun, inklui nia (PR) mos sei fo atensaun ba asuntu ida ne'e.

Chefe Estado ne'e haktuir, atu realiza mehi sira ne'ebe mak imi (komunidade-Red) husu, entaun dalan primeiru mak, tenke simu malu, hari paz no unidade. Tamba ne'e imi (komunidade-Red) tenke hatudu ba malu solidaridade, atu iha bairo nia laran, sai bairo modelu ida.

Entertantu, konaba ejijensia komunidade ba lei artemersiais ne'ebe oras ne'e seidauk iha, Chefe Estadu esplika, lei ba artemarsiais oras ne'e dadaun iha Parlamentu laran ona.

“Tamba ne'e, iha tempu badak, Parlamentu Nasional sei aprova lei artemarsiais, e hau sei promulga imediatamente, depois tama ba iha ejekusaun,”katak PR Horta.

Partesipa iha dialogo, entre komunidade ho Deslokadus mak, Presidente Republika Jose Ramos, Membru Governu balun, Administrador Dili, Chefe Sucu Bairo-Pite, Komandante PNTL Distritu Dili, Komandante UIR, Komunidade, no joventude bairo refere. J-2

IDP's Jardim Kuarta Oin Fila Ba Bairo

Secretario Estado Asistensia Sosial e Dejastre Naturais, Jacinto Rigoberto Gomes hateten, deslokadu ne'ebe durante ne'e hela iha jardim Kuarta semana oin husik ona fatin ida ne'e, tamba tuir programa reverikasaun remata ona, nomos formulariu neen ne'ebe governu prepara ba sira hotu ona, so falta deit formulariu ikus nian Kuarta semana oin sira prense atu nune'e sira hodi ba foti osan iha Banku Autoridade Pagamento (BPA).

Secretario estado hato'o lia hirak ne'e ba Jornal Nacional Diario Kinta (14/05) horseik wainhira partisipa iha misa agradesimento ba deslokadu sira iha Jardim.

Jacinto Rigoberto hateten katak, durante tinan rua resin sira terus duni iha fatin ida ne'e, maibe agora tempo to ona para sira fila fali ba sira nia bairo ne'ebe sira husik hela durante tinan rua resin. Tamba ne'e agora mai ita hamutuk hodi hari fila fali ita nia domin espritu atu nune'e hodi moris hakamatek fali iha ita nia bairo, nomos sira ne'ebe karik ninia uma ema sei okupa ka problema hela ho rai, entaun sira ba hela lai iha uma temporaiu ne'ebe governu prepara ona atu nune'e hodi hein fali bairo foun ne'ebe govenru sei buka atu halo uma ba sira .

“Governu mos agradese ba sira nia dezisaun tamba sira prontu ona atu fila fali ba sira nia bairo. Tamba durante tinan rua sira terus tebes, maibe sira nia terus ami nudar sira nia atan sei la haluhan, ami mos preokupa tebes ba situasaun ida ne'e, ne'e duni dala ida tan governu hato'o agradesemento ba sira nia laran luak hodi simu programa ida ne'e.

Jancinto Rigobertnu esplika tan, prosesu atu lori hikas sira fila hanesan deslokadu sira ne'ebe sai uluk ona,sei hetan rekuperasaun nasional. Politika ida ne'e relidade fo liu antensaun ba sira ne'ebe lakon duni sira nia sasan, prosesu ita bot sira akompnaha tiha ona maibe dalan ida tan atu hato iha ne'e katak, MSS lataka dalan ba sira ne'ebe la hetan rekuperasaun, karik politika governu nian iha fali prosesu ba sira ne'ebe ninia sasan lakon maibe hela iha familia entaun sei hetan hotu rekuperasaun hanesan mos maluk sira ne'ebe agaora dadaun hetan.

“ ami mos haruka ekipa MSS nian tun mai para sira hodi prense formulariu ne'ebe iha, tuir saida mak sira iha atu nune'e formulariu ne'e mak determina. Ba sira ne'ebe durante ne'e hela iha lona okos la iha uma dezde uluk ida ne'e mos governu sei hare, tan ida ne'e mak sira ne'ebe uma hetan estragus total ou estragus oituan ida ne'e mos tama hotu iha rekuperasaun nasional, no sira ne'ebe durante ne'e aluga ema nia uma maibe hetan mos estragus ida ne'e la iha direitu atu hetan rekuperasaun tamba uma nain iha, maibe sira iha direito halo registo ba sira nia sasan ne'ebe lakon,” katak secretario ne'e.

Secretariu ne'e esplika liu tan, ba sira ne'ebe la hetan rekuperasaun maibe agora atu sai sei hetan $. 200 dolar amerikano, no sei simu tan ho fos hanesan mos maluk sira seluk. Govenru atu responde problema sira ne'e hotu maibe orsamentu jeral do estado aloka ba MSS hodi rezolve problema deslokadu U$. 15 miloens deit entaun orsamentu ne'e la to tamba , foin lalais IDP's Semenario Maior no IDP's HNGV inklui deslokadu kiik sira, hasai tiha ona um pontu ona U$. 1 miloens resin, ne'e mak governu tenke rezolve oituan-oituan, maibe ba sira ne'e ninia sasan estadu promete katak orsamentu jeral do estado 2009 sei rezolve problema sira ne'e hotu.

“ durante hasai maluk sira iha HNGV ho Semenariu Maior, problema barak mak ami hasoru tan ida ne'e mak foti husi lisaun ne'e hodi hare fali atu buka dalan oinsa para hodi minimiza problema hirak ne'e, tan uluk iha HNGV nian hasai ida ne'e mos governu hasoru failansu, la fo hatene antes ba sira derpenti ami ba haruka sira sai, tamba ne'e mak agora ba oin ami tenke estuda problema sira ne'e ho diak,” katak Sectrerario ne'e. M-2

Preokupasaun IDP's

Dom Ricardo: “Igreja Sei Ajuda Governu Rezolve”

Amo Bispo Diosece Dili Dom Alberto Rcardo da Silva hateten, konaba deslokadu sira nia preokupasaun ne'ebe durante ne'e sira hatoo, Igreja sei servisu hamutuk ho ajuda governu hodi rezolve sira nia problema, maibe problema hirak ne'e tenke ho eskrita para ita hodi hatene ema ida ne'e infrenta saida labele koalia deit ho ibun tenke ho eskrita .

Tuir hau nia rona sira nia preokupasaun, sira halo eskritasaun kapas, hodi hato ba estadu oinsa hodi buka dalan rezolve problema hirak ne'e. Tamba hau rona mos sira nia preokupasaun mak seguransa ida importante tebes ba ema nia moris, maibe tenke fila fali mai ita ida-idak nia konsiensia.

Lia hirak ne'e informa husi Dom Alberto Ricardo ba Jornal Nacional Diario kinta(14/05), hafoin remata misa agradesimento ba deslokadu sira iha Jardim.

Amo Ricardo hateten katak, deklarasaun husi koordinador jeral IDP's Jardim nian katak, durante tinan rua nia laran sira terus duni, tamba ne'e nia rona lia fuan sira ne'e radu laos rona be-beik maibe foin mak rona lia fuan sira hanesan ne'e, tamba sira nia deklarasaun sira ne'e momos rezumu kona duni realidade nebe ke ita iha hodi preokupa buat hotu, liu-liu sira ne'ebe iha kbit iha poder no iha ( kemampuan ) hodi fo responsalbilidade ba preokupasaun hirak ne'e.

“Tamba problema ne'e los kiik, ita hotu tenke preokupa, ita hanoin ita nia maluk sira fila fali ba sira nia fatin serta mente ita harak sira ho aten brani ho kontente halo foun fali sira nia vida no hodi hari fila fali sira nia uma atu nune'e sira hodi moris haksolok fali hanesan tempu uluk , ida ne'e mak Igreja mos hakarak fo kontribuisaun hamutuk ho governu hodi rezolve sira nia problema,” dehan ulun bot Igreja ne'e.

Amo Ricardo haktuir tan, konaba lia fuan sira ne'ebe ohin sira deklara ne'e, parte husi nia kontente tebes tamba durante ne'e sira okupa fatin neba , hanesan mos fatin gruta nian agora sira desidi atu fila ona ba sira nia uma, ida ne'e hanesan pasu importante ba maluk sira ne'ebe iha IDP's seluk tenke hare ejemplo ida ne'e atu bele fila ba uma.

“ tamba ita nia vida moris la para, entaun ita tenke fila lalais ba ita nia bairo atu nune'e hodi hare fali ita nia kintal sira ne'ebe durante tinan rua ita husik hela, maibe ohin mos sira aprezenta sira nia problema oi-oin entaun Igreja mos sei servisu hamutuk ho governu atu nune'e hodi bele rezolve sira nia problema,” katak Amo Bispo.

Ulun bot Igreja ne'e esplika liu tan, husu ba koordinador jeral IDP's nian, tenke aprezenta sira nia problema sira ne'e ho eskrita para Igreja mos kaer ida nomos governu, atu nune'e hodi hare sira nia problema ne'e rezolve oinsa. “ hau nia hanoin labele para ho ida ne'e sira lao dadauk ba oin ona, atu nune'e hetan defikuldade ruma hato dadauk hodi rezolve bal-balun labele hein to bot.

“Tan ne'e , hau apela ba sira wainhira sai husi fatin ida ne'e tenke hakribit ona fatuk ne'ebe durante ne'e imi kaer, no odiu malu ne'ebe durante ne'e karik hafalun hela iha sira nia fuan tenke soe ona atu nune'e hodi ba moris foun fali. Molok buat sira ne'e akontese, hau rasik ba koalia ho ita nia Primeiro Ministru Kay Rala Xanan Gusmao no autoridade sira, nomos Presidente Parlamento Nasional ( PN), konaba seguransa, konaba sira nia fasilidade wainhira fila ba sira nia ida-idak nia fatin,tenik ulun bot Igreja ne'e.

Prontu Fila

Koordinador Jardim Leopoldo Pinto hatente , sira prontu ona atu fila ba sira nia Bairo, tamba tuir dezisaun governu nian katak komesa tama ba fulan Maio deslokadu tenke husik ona lona mutin iha kampo, tamba ne'e mak ami mos kompri lei no orden ne'ebe governu fo ami katak, semana oin tenke fila ona ba ami nia bairo.

‘'Ami prontu fila ona, maibe ami sei ijiji nafatin ba governu tenke garante seguransa ho diak para ami fila ba mos labele problema fali ho komunidade sira,” dehan koordinador ne'e ba Jornal Nmacional Diario Kinta(14/05) iha Jadim hafoin remata misa agradesemento.

Leopoldo Pinto hateten katak, sira mos husu agradesemento ba Igreja tamba situasaun defisil, maibe ho programa Igreja nian ne'ebe lidera husi Amo Bispo Diosece Dili, tinan rua nia laran semana-semana hodi halo misa ba sira, imbora situasaun defisil halo buat hot-hotu falta durante tinan rua sira moris iha fatin neba. Talves estadu lakonsedera sira hanesan ema karik, tamba durante tinan rua nia laran nunka estado ida halo visita ba sira.

“Hau lori refuziados ho vitimas sira iha ADPs jardim naran hato ba governu karik. Durante ne'e jovem sira halo buat ruma konbtra estadu ka halo situasaun manas, no dala ruma diriji lia fuan ruma la monu ba governu nia laran komesa kedas husi Presidente da Rupubklika (PR) Presidente Parlamentu Nasional (PN), nomos ukun nain sira seluk hau lori deslokadu sira nia naran no vitimas sir a husu diskulpa bot ba estadu ida ne'e. Tamba lakleur tan ami atu husik ona fatin ida ne'e, maibe ami husu ba governu ne'ebe Parlamento mak foti no Parlamento mak forma governu, ami bele sai, mas atrafesa problema oi-oin iha aban bainrua hanesan uluk ema balun hela iha uma estado oras ne'e dadaun maluk sira sai deslokadu tinan rua nia laran agora ema seluk mak okupa sira nia uma oinsa sira atu ba hela.

Leopoldo esplika tan, nia lori deslokadu sira nia naran karik sira nia problema hanesan ne'e oinsa, entaun nia husu ba governu Igreja no Parlamento keta aban bainrua sira lao namkari keta taka dalan ba sira wainhira sira atu hato sira nia prokupasaun ruma. Problema ida seluk bazeia ba IDP's HNGV governu dehan sei garante seguransa maibe wainhira sira sai ba sira simu ho fatuk ida ne'e oinsa, tamba ne'e dala ida tan husu ba governu prezensa Igreja nian iha ne'e,” ami husu, tamba povu ne'e imi nian, povu mak sarani, no povu mak hili nai ulun sira tur iha leten.

“ hau hato'o ba ulun bot Igreja no ulun bot Parlamento Nasional no governu, tamba problema oi-oin sei iha imbora gorvernu konsege rezolve ona balun, maibe sei iha problema bot balun mak seidauk rezolve, karik ami sai ba lao namkari lalebe taka dalan ba povu kiik koan sira tamba povu ne'e mak forma governu, hau husu mos ba ukun nain sira konseidera hadomi povu ida ne'e ninia problema hanesan imi nia problema, tamba lia fuan ida ita bolu katak , povu ho governu tenke servisu hamutuk maka bele dezenvole nasaun ida ne'e,” katak koordinador ne'e. M-2

ASDT Iha PN La Kumpri Akordu ASDT-FRETILIN

Branco : ASDT Laos Labarik

Chefe bankada ASDT, José Manuel Carrascalão hateten katak, nia parte sei la kumpri akordu ne'ebe Prezidenti ASDT, no Sekretariu Jeral Interinu rasik asina ona ho lideransa massimu FRETILIN nian.

José Carrascalão ba Jornalista sira, Kinta (15/05) horiseik, iha Uma Fukun Parlamentu Nasional, relasiona ho prinsipiu ne'ebe ASDT iha katak, sei fo apoiu ba Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) atu ukun povu no nasaun ne'e durante tina lima nia laran.

“Agora ami iha komprimisu ida ho Governu AMP, ami sei fo oportunidade ba Governu AMP atu hadia an, sira la hadia an maka, ami sei hola pasu seluk, e ba tempu ida ne'e ami dada an husi akordu ne'ebe halao ona ho FRTILIN,” afirma José Carracalão.

ASDT, semana hirak liu ba, liu husi Prezidenti ASDT, Francisco Xavier do Amaral, hamutuk ho Prezidenti eleitu Distritais, militantes no simpatezantes lubuk oan ida asina ona akordu ho FRETILIN hodi halao plataforma aliansa estratejiku, atu antesipa kualker eleisaun.

Akordu ne'ebe ASDT halao ho FRETILINH ne'e, hateten mos katak, ASDT ne'ebe durante ne'e asina ona akordu ho AMP hodi forma Governu, sei dada hikas akrdu refere hodi termina akordu ho FRETILIN.

Kona ba informasaun Prezidenti AMP, Fernando La Sama de Araujo katak, depoiuz de komemorasaun loron restaurasaun 20 Maio, Primeiru Ministru (PM) rasik sei koloka tan ema husi AMP nia laran atu okupa fatin ne'ebe sei mamuk iha Governu, José Carrascalão esklarese katak, primsipiu ASDT laos importante ba kadeira, maibe importante mak, oin sa Governu bele responde povu nia ejizensia.

Maibe, lideransa ASDT ne'e hateten katak, iha momentu ne'ebe deit mak Primeiru Ministru presiza ema husi ASDT, atu okupa fatin balu iha Governu maka, ASDT iha ema, e oras ne'e dadauk preparadu hela.

Iha okajiaun, José Carrascalão sublinha liu tan katak, ASDT fo nafatin apoiu ba AMP, maibe preokupasaun ASDT nia maka Governu AMP labele husik tu'un ba rai, ou la fo importansia.

ASDT laos labarik

Reprejentante FRETILIN iha Uma Fukun Parlamentu Nasional (PN), nudar mos Chefe bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco, Kinta (15/05) horiseik, ba Jornalista Jornal Nasional Diário hateten katak, ASDT laos labarik ki'ik oan hodi foti desizaun arbiru.

“Hau hanoin ASDT laos labarik, ASDT partidu historiku, iha lideransa independensia rasik, iha militants, ne'ebe, ami fiar katak, desizaun ne'ebe lideransa ASDT halo ho FRETILIN, ne'e interpreta hanoin, hakarak husi militants sira nian, e ami fiar sira mos laos labarik ki'ik oan, lideransa ASDT mesak ema idade, ema responsabilidade, kritikus ne'ebe iha maturidade politika duni,” garante lideransa FRETILIN ne'e.

Tamba ne'e, Lideransa FRETILIN ne'e akresenta katak, desizaun ne'ebe ASDT halao ona ho FRETILIN sai hanesan dokumentus ida ne'ebe laos halomar, maibe desizaun ne'ebe seriu entre lideransa massimu ASDT no FRETILIN.

“Hau hanoin desizaun ne'ebe ASDT ho FRETILIN halao tiha ona, liu husi akordu 1 Maio, e plataforma 7 Maio laos dokumentu ida hodi halimar, hau fiar sira nia desizaun ne'e, desizaun ida seriu, desizaun ida intrepreta vontade,” sublinha Francisco Branco. N- 

UNDERTIM Hatudu Cristiano Tur Iha Governu AMP

FRETILIN Mantein Eleisaun Antesipada

Prezidenti UNDERTIM, Cornelio da Conceicão Gama, alias L-7 hateten katak, nia parte sei delega Sekretariu Jeral (Sekjer) UNDERTIM, Cristiano de Sousa, okupa kadeira iha Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP).

Hatete Cornelio L-7 ba Jornalista sira, Kinta (15/05) horiseik, iha Uma Fukun Parlamentu Nasional, relasiona ho prinsipiu bloku Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) nian katak, partidu ne'ebe mak hamutuk ona ba AMP, iha mos direitu okupa kadeira iha Governu.

“Ami sei tau ami nia Sekretariu Jeral iha fatin ne'ebe Governu dehan sei mamuk, maibe karik Govrnu husu,” afirma lider UNDERTIM ne'e, hodi hein desizaun Primeiru Ministru.

Prezidenti AMP, Fernando La Sama de Araujo hatete ba ona publiku informa katak, depoiz de komemorasaun loron restaurasaun 20 Maio, Primeiru Ministru (PM) rasik sei koloka tan ema husi AMP nia laran atu okupa fatin ne'ebe sei mamuk iha Governu.

Razaun fundamental, UNDERTIM adere ba bloku AMP, Vice Prezidenti UNDERTIM, Renan Selak ba Jornalista Jornal Nasional Diário afirma katak, laos tamba kadeira, maibe atu salva Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hodi lori povu no nasaun Timor Leste hakat ba dezenvolvimentu.

“Ami apoiu AMP tamba, ami sei konsidera nafatin PM Xanana hanesan lider rejistensia nian ne'ebe komanda ami to'o ami manna funu, ho apoiu joven sira nian, no povu tomak nian ne'ebe iha frente armadas ami mantein ho nia (PM Xanana) komando, e ami manan duni funu, ne'ebe karik Governu ida ne'e monu, ami preokupa liu mak dignidade Xanana nian, tamba ne'e mak, hanesan responsabilidade moral ba ami, ami hola pozisaun atu salva Xanana no membru AMP tomak,” hateten Renan Selak.

FRETILIN mantein eleisaun antesipada

Ba kestaun ne'e, reprejentante FRETILIN iha Uma Fukun Parlamentu Nasional, nudar mos Chefe bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco hateten katak, maske UNDERTIM hamutuk tan ho AMP, maibe nia parte garante katak, FRETILIN sei forti nafatin wainhira eleisaun antesipada mosu.

“Ita labele dehan eleisaun antesipada mosu kuandu ema sunu uma, ou estraga nasaun, eleisaun antesipada mosu kuandu Governasaun la los, administrasaun la los, gestaun ba nasaun la los, osan gasta arbiru, KKN,” hateten Francisco Branco.

Tuir Francisco Branco, UNDERTIM uluk kedas fo apoiu ba AMP, e formalmente foin mak deklara adere ba AMP. “UNDERTIM dezde uluk kedas pro AMP, agora dadauk ne'e formaliza deit deklara adere ba AMP, mas dez de inisiu kedas informalmente sira apoiu AMP, ne'ebe laos novidades, ne'ebe, laiha impaktu ba FRETILIN atu avansa ba eleisaun antesipada,” haktuir lideransa FRETILIN ne'e. N-2 

Lasama : Odamatan PN Nakloke Ba PGR

Prezidenti Parlamentu Nasional (PN), Fernando La Sama de Araujo hateten katak, odamatan Parlamentu Nasional nakloke ba Prokurados Geral da Republika (PGR), atu investiga kazu korupsaun.

Fernando La Sama ba Jornalista sira, Kuarta (14/05) loron hirak liu ba, relasiona ho investigasaun ne'ebe PGR halao ba kazu korupsaun iha Governu anterior, e indika katak, atual membru parlamentu balun mos envolve.

“Parlamentu ne'e hakarak atu dignifika povu no ita nia estadu de direitu. Ne'ebe, karik iha indikasaun nune'e, husu ba Prokurador Geral da Republika atu tuir nafatin prosesu,” hateten Fernado La Sama.

Tuir rejimentu Parlamentu Nasional, Fernando La Sama esplika katak, PGR atu halo investigasaun ba deputadu ida, tenki hato'o uluk karta pedidu ba Parlamentu, hafoin halo investigasaun.

Kona ba deputadu nia imunidade, Fernando La Sama hateten katak publiku labele conserve katak deputadu hirak ne'ebe iha imunidade bele halo krimi. Maibe, Fernando La Sama haklaken katak, imunidade so wainhira halao nia knar, e mosu problema ruma.

“Se karik deputadu ida involve iha krimi ruma, nia mos hanesan ho sidadaun sira seluk. So ke, nia prosedur ne'e maka ne'e, tenki liu husi autorizasaun Parlamentu Nasional,” sublinha Fernando La Sama.

Timor Leste, Prezidenti Parlamentu ne'e reafirma liu tan katak, laiha imunoidade ba ema ne'ebe deit mak halo krime, tantu Prezidenti Republika Primeiru Ministru, ou reprejentante povu iha Parlamentu Nasional.

Hatan ba Jornalista sira, karik Parlamentu Nasional iha ona konhesementu kona ba indikasaun ne'e korupsaun ba membru Parlamentu balun, Prezidenti Parlamentu ne'e, afirma katak, to'o oras ne'e, nia parte sidauk hetan karta ruma husi PGR. N-2

CESKA Vizita Uma Fukun PN

Delegasaun Parlamentu Republika CESKA, Kinta (15/05) horiseik halao vizita ba Uma Fukun Parlamentu Nasional (PN), hodi hare'e kondisaun PN no sei tuir planu, sei fahe rekursu humanus ba deputadu Parlamentu Timor Leste.

Iha vizita ne'e, delegasaun Parlamentu Republika CESKA simu direitamente husi Prezidenti Parlamentu Nasional Timor Leste, Fernando La Sama de Araujo ho Prezidenti komisaun C no membrus deputadu balun.

Parlamentu Republika CESKA, iha relasaun diak tebes ho Timor Leste, Parlamentu Republika CESKA hanesan mos nasaun ida ne'ebe, ninia Emabaixador mos iha Timor Leste.

Hafoin de vizita delegasaun Parlamentu Republika CESKA, ba Jornalista sira, Prezidenti Parlamentu Nasional, Fernando La Sama de Araujo haktuir katak, Parlamentu Republika CESKA sei konvida Prezidenti Parlamentu Nasional no comisaun B mak trata ba assuntu Defesa no Siguransa ba vizita delegasaun Parlamentu Republika CESKA.

Delegasaun Parlamentu Republika CESKA kompostu husi, komisaun Negosiu Estranjeirus no Defeza. delegasaun Parlamentu Republika CESKA mos tuir planu, sei fo suporta ba militares no polisia Timor Leste.

Iha parte seluk, Prezidenti comisaun B, Duarte Nunes ba Jornalista sira hafoin vizita delegasaun Parlamentu Republika CESKA hateten katak, Parlamentu Republika CESKA iha esperiensia bo'ot kona ba siguransa no defeza. N-2

Polisia Distritu Dili

PNTL Garante Seguransa Ba 20 Maiu

Adunjuntu Komandante Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) Distritu Dili Delfin da Silva hateten katak Polisia Nasional Timor Leste husi Distritu Dili agora daudaun prontu atu garante seguransa iha loron 20 de Maio nebe maka sei monu iha Tersa semana oin.

Koalia ba Jornal Nacional Diario, Kinta (15/5) adjuntu komandante Distritu Dili Delfin da Silva katak polisia prontu garante seguransa iha loron 20 de Maiu tamba polisia iha estratejia nebe agora daudaun prepara hela tuir plano komando rasik.

Delfin da Silva hatutan tak katak iha seremonia nebe halao laos PNTL deit maka mesak maibe sei garante mos husi PNTL, Polisia Nasoens Unidas ninian iha Timor Leste (UNPol) nebe maka agora daudaun halao knar iha Distritu Dili, Unidade Intervensaun Rapida (UIR) nomos apoiu husi F-FDTL. Komponente hirak ne'e maka agora daudaun preparadu hela atu garante seguransa iha aktividade hotu hotu nebe mak sei liga ba iha komemorasaun 20 de Maio.

“Ami nia elementus sira nebe maka tau ona husi komponente hotu-hotu prontu ona,”dehan Delfin da Silva.

Delfin da Silva hatutan tan katak plano ida ne'e maka sei haree para atu garante seguransa iha loron boot nebe mak sei selebra. Tamba ne'e husi komando PNTL Distritu Dili rasik garante katak seguransa iha komemorasaun 20 de Maio sei lao ho hakmatrek. Tamba agora daudaun mos komando PNTL Distirtu Dili akompanha hela saida maka diak no saida maka mosu iha kapital Dili laran.

Bainhira husu konaba prekupasaun husi ema balun ninian nebe hateten katak iha loron 20 de Maio sei mosu problema, Delfin da Silva hatutan katak buat sira ne'e hotu agora daudaun komando PNTL sei haree hela para antisipa akontesementu hanesan ne'e labele mosu. B-2

Vise Presidente MCC, John Hewko Sei Vizita TL

John Hewko, Vise Presidente ba Dejemvolvementu Kompaktu Millennium Challenge Corporation (MCC) nian, sei halao viajem ba Timor-Leste hahu husi 18 – 22 Maiu. Nia sei hasoru malu ho ukun nain sira, nai ulun sosiedade sivil no membrus komunidade balun atu diskuti konaba pasu saida mak atu foti konaba dejenvolvimentu programa hatun kiak iha nasaun ida nee –nebe ema bolu kompaktu.

“Delegasasun ne'e sei fo ninia hanoin kona ba prosesu Milleneum Challenge Account (MCA) nian nomos sei fo dalan atu oinsa bele halo proposta ba programa nee. MCA ne'e programa ida nebe kria atu fo tulun no servisu hamutuk ho nasaun sira nebe hakarak foti medidas makaas no seriu atu kria mekanismu ida nebe bele hasae kresimentu ekonomico no hatun kiak.

Tan nee, Timor-Leste atu kontinua tama nafatin iha programa ida nee depende liu ba ninia lalaok (desempenho) iha kategoria politicas hirak nebe MCA halo hanesan sasukat ida,” afirma John Hewko, ba Jornal Nasional Diário, liu husi komonikadu ba imprensa.

Uluk Timor-Leste selesionado hodi sai hanesan nasaun ida elijibel atu hetan Kompktu nee iha November 2005, hafoin liu tiha evaluasaun halao husi MCC nia Board kona ba ninia performasaun iha kategoria tolu hanesan-“ukun nebe justu”, halao investimentu iha ema,” no “engkoraja ekonomia livre”.

Kategoria hirak ne hili atu sai hanesan sasukat ba nasaun hirak nebe hatudu ninia komitmentu no politicas atu promove, entre programa seluk, liberdade politika no ekonomica, investimentu iha edukasaun no saude, no respeita liberdade sivil no respeita lei no orden.

Atu Timor-Leste kontinua nafatin hola parte iha programa Milleneum Challenge nee sei depende ba ninia desempenho iha kategoria hirak ne. MCC sei kontinua halao monitorijasaun ba Timor-Leste ninia lalaok durante prosesu prepara kompaktu nee. Maske selesaun nee nudar primeiru pasu importante atu hetan asistensia Kompaktu husi MCA, ida nee seidauk fo garantia atu hetan fundus.

Nasaun sira tengki halao prosesu konsultasaun ida ke klean no luan atu dejenvolve proposta ida nebe bele responde ba desafiu hirak nebe impede prosesu hatuun kiak no hasae kresimentu ekonomico.

MCC ne nuudar governo U.S. ninia ajudus ida nebe estabelese iha tinan 2004 atu servisu hamutuk ho nasaun dejenvolvidu sira atu hatun kiak no hasae kresimentu ekonomico. MCA nee hanesan aprosimasaun foun ida atu bele dejenvolve asistensia. N-2

Xanana Gusmão: “Governu Komprometidu Halao Boa Governasaun”

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten, governu komprometidu ona halao boa governasaun, tanba governasaun ne'ebé di'ak sei rezulta iha ezekusaun ne'ebé kapáz.

Xanana Gusmão hateten lia hirak ne'e iha nia diskursu iha konferensia reforma administrativa Kinta (8/4) iha salaun Ministeriu Negosiu Estranjeiru, Dili.

Xanana hateten, iha tinan kotuk anunsia tiha ona katak 2008 sei sai hanesan Tinan ba Reforma Administrativa, atu hadi'a Governu nia akontabilidade no hametin liután funsaun públika.

“Wainhira ami tama iha Governu, ami kompromete-an atu estabelese sistema institusionál ida ne'ebé di'ak, ba boa governasaun,” katak Xanana Gusmão.

Xanana mos dehan, nia laran ksolok iha prazer atu anunsia kona-ba progresu ne'ebé hetan atu harii aliserse boa governasaun nian – aliserse ida atu asegura ezekusaun servisus ne'ebé di'ak, ba povu, no oinsá uza ho étika no uza loloos osan Estadu.

Timor Leste hili independensia ema hotu husu ba malu mak Nasaun sá lós, maka ita hakarak harii, Oinsá mós, mak ita bele harii Nasaun ida ne'e no Povu Timor-Leste hakarak sá-ida lós?

Hodi estabelese sistema institusionál efektivu ida ba boa governasaun, ita kontinua dezenvolve di'ak liután ita nia nasaun, ita nia sosiedade no ita nia demokrasia – katak, ita sei proteje demokrasia, ho órgauns ne'ebé fortes no independentes.

Tamba ne'e mak sei hari, Komisaun Funsaun Públika ida, fó liután kbiit ba Gabinete Inspetór Jerál atu nune'e bele sai hanesan auditor independente ida, no hari Komisaun Anti-Korrupsaun.

Reformas importantes hirak ne'e, sei reforsa kultura akontabilidade no abertura ka transparênsia iha funsaun públika no hamutuk, sei hametin ita nia komitementu atu kria altas autoridades ka ne'ebé aas ba boa governasaun.

“Ha'u bele dehan Governu ida ne'e brani hodi tau hanesan prioridade boot atu estabelese instituisoens independentes ne'ebé forte no bele husu kontas publikamente ba Governu rasik,” tenik Primeiru Ministru.

Ho laran haksolok, bele anunsia katak Konselhu Ministrus aprova tiha ona mekanizmu atu estabelese Komisaun Funsaun Públika ba ita nia rain Timór-Leste. Mekanizmu ida ne'e bele mosu duni depoizde halo konsulta naruk iha Governu nia laran rasik.

Komisaun Funsaun Públika sei sai hanesan forsa ida atu dezenvolve funsaun públika ida ne'ebé moderna no profisionál.

Komisaun Funsaun Públika sei sai hanesan órgaun independente ida ho objetivus xave atu asegura, empregu iha funsaun públika, ne'ebé bazeia ba méritu no imparsialidade polítika, funsaun públika ida ne'ebé bele oferese servisus ho kualidade ba Governu no ba povu, funsaun públika ida ne'ebé efisiente ho efikáz, funsionárius sira hetan tratamentu ne'ebé justu ho rasionál, promove valores no lideransa ne'ebé forte iha funsaun públika.

Nia esplika mos sei fo liu tan kbiit ba inspetor jeral nudar r eforma xave ka Reforma fundamentál ida seluk ba Tinan Reforma Administrativa, maka atu reforsa liután poderes Inspetór-Jerál nian, atu bele sai hanesan Governu nia auditór independente ne'ebé sei reporta ba Parlamentu Nasionál.

“Ha'u bele anunsia katak Konselhu Ministrus mós aprova tiha ona mekanizmu polítiku ida atu habelar mandatu Gabinete Inspetór Jerál, atu asumi papél hanesan Auditór independente ida ba Estadu,” katak eis Prezidenti da Republika ne'e.

Reforma ida ne'e atu asegura mos bele presta kontas ba Parlamentu Nasionál no ba povu, uza osan Estadu nian ho étika no efisiênsia no efikásia no utiliza fundus tuir lei.

Nune'e, mak sei bele asegura katak Governu bele iha akontabilidade no bele transparente, Órgaun auditoria ida ne'ebé independente, ho rekursus ne'ebé nesesáriu, sai hanesan faktor krítiku ka importante tebes iha demokrasia aberta nia laran.

Governu ida ne'ebé bele presta kontas no transparente, ida ne'e mak Povu Timór-Leste presiza no hakarak!

Kona ba Komisaun Anti-Korrupsaun terseira inisiativa boot ba Tinan Reforma Administrativa, maka estabelesimentu Komisaun Anti-Korrupsaun.

Governu ida ne'e komprometidu ona atu hamenus riskus kona-ba korrupsaun iha ita nia Rain. Atu reforsa esforsus hirak ne'e, sei estabelese Komisaun Anti-Korrupsaun ida ho poderes ne'ebé forte no boot atu kombate korrupsaun.

“Ita tenke asegura katak korrupsaun labele buras iha Timór-Leste – tanba ita haree katak hahalok barak hatudu problema ida ne'e, problema real no substansiál,” Xanana dehan. B-1

Positivu F-FDTL Haruka Ba Indonesia

Sekretario Estadu Defeza Julio Thomas Pinto hateten katak agora daudaun plano Governu posetivus tebes atu haruka forsa Falintil Defeza Timor Leste ba tuir formasaun iha Indonesia.

Julio Jhomas Pinto koalia lia hirak ne'e ba Jornalista hodi responde prekupasoens ba publiku nebe atu haruka F-FDTL ba Indonesia atu tuir formasaun.

Julio Thomas Pinto hatutan plano atu haruka membrus F-FDTL ba tuir formasaun iha Indonesia iha ona konkordasaun entre nasaun rua para atu oferese formasaun ba F-FDTL.

Julio Thomas Pinto hatutan katak programa Governu haruka forsa armadas F-FDTL ba Indonesia tamba nasaun vizinho Indonesia mos iha forma diak atu kapasita memebrus FFDTL iha area komponente nafal ninian.

“Treinamentu basiku militar ne'e hetan ona husi Portugal ba F-FDTL iha Metinaru agora treinamentu espesialidade iha nasaun Indonesia mos diak uiha mariner ninian ho razaun ida ne'e maka ita hakarak haruka ita nia ofesiais ba tuir formasaun iha Surabaya,”dehan Julio Thomas Pinto.

Tuir Julio Thomas Pinto konaba formasaun nebe iha laos foka ba tiru malu maibe atu tuir formasaun klonaba area marina ninian para ikus mai bele dezenvolve parte komponente naval iha Timor Leste ninian.

Konaba data fiksu atu haruka F-FDTL ba Indonesia? Sekretario estadu DEfeza ne'e esplika katak maske agora daudaun governu rai rua iha ona konkordansia maibe seidauk iha data fiksu atu haruka FFDTL ba tuir treib\na iha Indonesia. B-2

PR Horta : Joventude Tenke Kuidadu Aktividade Seksual

Presidente Republika Jose Ramos Horta husu joventude sira tenke kuidadu an ho aktividade seksual, tamba aktividade seksual ida ne'e la iha protesaun.

Chefe Estadu Jose Ramos Horta kasu lia hirak ne'e ba Jornalista sira, Kinta (8/5) iha Gedung Matahari Terbit (GMT), hafoin partesipa iha comemorasaun loron mundial Cruz vermelha no crescente vermelha, ho tema hamutuk ho humanidade.

“Ohin (Horseik-Red) hau mai iha ne'e hanesan ita bo'ot sira hare katak, orgaun Estadu hau mesak mak mai, lahare deputadu sira, no governu, maibe tamba sira iha preokupasaun hodi halo servisu todan iha fatin seluk, ne'ebe hau mai nudar Chefe Estadu, atu hatudu ita nia komitmentu klean ba movimentu Cruz Vermelha ita nian nasional no internasional, tamba loron 8 Maio 2008 loron ba Cruz Vermelha ninian, ne'e duni ita aproveita atu halo esplikasaun ba povu,”katak PR Horta.

Chefe Estadu ne'e haktuir, buat ne'ebe atu hato'o ba povu mak, servisu Cruz vermelha ninian saida, no kampanha atu halo prevensaun ba HIVSIDA ne'e importante teb-tebes, tamba iha rai barak hanesan Afrika, Asia, Eropa no liu-liu hanesan Rusia, problema HIVSIDA ne'e nankari barak los, nune'e mos iha rai ida hanesan Pocuwana iha 40% populasaun tomak iha ona invasaun, e ate agora la iha kura ba HIVSIDA.

Ho razaun sira ne'e, PR Horta husu ba joventude sira atu kuidadu ho aktividade seksual ne'ebe la iha protesaun.

Entertantu, Horta afirma, nia parte mos sei koalia ho governu, para oinsa governu bele fo nia apoia. Tamba nia hatete katak, Cruz vermelha nasional iha sira nia politika no prinsipiu hanesan instituisaun ida ke independente, maibe Estadu Timor Leste tenke hare oinsa mak bele fo tulun, para sira bele halo sosializasaun diak liu tan, entre Ministeriu Saude, nune'e mos ba Sociadade Civil, no inklui autoridade tradisional sira hanesan, Chefe Suco, Chefe Aldeia. Tamba ho sira nia kontribuisaun bele atende problema ne'e ho diak. J-2 

PR Horta : Governasaun AMP La Nakdoko Ho Koligasaun ASDT-Fretilin

Presidente Republika Jose Ramos Horta hateten, governasaun Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) la nakdoko ba koligasaun Partidu ASDT ho Fretilin. Tamba to'o agora dadaun governu AMP sei halao nia servisu diak nafatin, no kontinua mantein estabilidade nasaun.

Jose Ramos Horta afirma lia hirak ne'e ba Jornalistia sira Kinta (8/5) horseik iha Gedun Matahari Terbit (GMT), hodi hatan konaba koligasaun partidu ASDT ho Fretilin karik bele kria impaktu ba governasaun AMP.

“Hau seidauk hare dokumentu ASDT ho Fretilin nian, maibe ne'e ASDT ho Fretilin nia responsabilidade, tamba demokrasia lao nune'e, kuandu iha koligasaun, elementus koligasaun tenke halo dialogo permanente, e dialogo ne'e la signifika katak, partidu ida iha koligasaun nia laran maka tenke impoin ba sira seluk nia hakarak, e hau lahatene tamba saida mak avo Xavier ses an husi Aliansa Maioria Parlamentar (AMP), ne'e bele signifika katak falta dialogo karik, maibe ne'e ida-idak nia hakarak, maibe tenke sukat mos ida-idak nia responsabilidade, labele tama koligasaun no sai husi koligasaun hanesan tama festa no sai festa,”dehan Chefe Estadu.

Ne'e duni, Orgaun soberano ne'e haktuir, koligasaun ne'ebe mak agora ASDT halo ho Fretilin la iha impaktu ba governasaun AMP.

“Tamba ita lahetene los katak, deputadau sira iha Parlamentu Nasional sei rona tuir avo Xavier nia liafuan ka lae, tamba deputadu sira barak la iha sentidu desiplina votu nian, e ida ne'e uluk kedas ita hatene nune'e, ne'eduni hau la fiar katak, koligasaun ASDT ho Fretilin iha impaktu emidiatu. Tamba oras ne'e dadaun hau hare katak, governu AMP servisu nafatin, la nakdoko, no estabilidade nasaun lao diak, inklui Fretilin mos halo komitmentu makas hanesan partidu bo'ot no partidu istoriku hakarak atu nasaun ne'e hetan estabilidade,”hateten PR Horta.

PR Horta haklaken, razaun sira ne'e hotu, nia parte koalia ho tiha ona Sekretario Geral partidu Fretilin Mari Alkatiri, no Presidente partidu Fretilin Francisco Guterres Lu-Olo, e sira hakarak buka dalan atu kolabora nafatin ho Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, para bele hetan estabilidade iha nasaun.

Hatan konaba ASDT nia preokupasaun ba fos oras ne'e la iha, PR Horta sublinha, Presu fos ne'ebe mak oras ne'e sa'e, laos preokupasaun akontese deit iha Timor Leste, maibe iha mundu tomak hanesan, Afrika, Amerika Latin, Indonesia, Filipina, no fatin hotu-hotu, ne'ebe labele tau kulpa ba governu konaba presu fos ne'ebe oras ne'e sae, tamba laos governu mak halo udan bo'ot iha Filipina, Cinha, ka India, inklui laos governu mak bolu gafainotu mai rai balun iha Afrika. Maibe governu bele hare oinsa mak bele fo subsidiu ba buat balun ke populasaun sira presiza. J-2

Folin Fos Sa'e : Komersiante Labele Naok Demais Estadu

Presidente Republika Jose Ramos Horta hateten, komersiante sira iha Timor Leste labele naok demais estadu ho povu ho situasaun agora. Tamba komersiante sira la hatudu sentidu onestidade ba nasaun TL iha oras ne'ebe mak fos la iha.

Chefe Estadu Jose Ramos Horta koalia lia hirak ne'e ba Jornalista sira, Kinta (8/5) iha Gedun Matahari Terbit (GMT), wainhira hatan konaba presu fos ne'ebe oras ne'e kontinua aumenta sa'e.

PR Horta apelo, komersiante sira iha Timor Leste malandru teb-tebes, tamba ne'e mak nia parte hakarak fo abizu ida katak, komersiante sira labele naok demais Estadu, labele naok demais povu, no labele aproveita situasaun.

“Tamba sasan barak folin sae teb-tebes ne'e, hatudu katak komersiante balun la iha sentidu onestidade ba nasaun ida ne'e, ne'eduni hau nudar Presidente Republika fo abizu ida ba sira katak, hau sei hatete ba governu atu hasai medidas para halo unisaun makas ba komersiante sira ne'ebe mak halo espekulasaun, se presizu taka sira nia toko, sira nia loja, e multa ida makas teb-tebes ba sira, nune'e mos la utiliza sira atu loke tan bisnis iha TL,”katak Chefe Estadu.

Hatan ba Jornalista katak, folin fos ne'ebe sae tamba problema taxa, PR Horta esplika, ida ne'e komersiante sira bosok, tamba sasan folin as teb-tebes iha TL laos tamba taxa, maibe komersiante sira iha TL mak naok buat barak, porexemplo dala ruma sira fa'an sasan ne'ebe mak nia prazu liu tiha ona, ne'ebe komersiante balun mak halo ida ne'e, entaun ne'e hanesan krimi bo'ot ida.

“Ne'ebe dala ida tan hau hanesan Chefe Estadu hakarak abizu ba komersiante sira katak, labele halimar ho povu,”Chefe Estadu ne'e husu. J-2 

Aniversario Canossiana ba 200 : Estadu Sei Presiza Nafatin Igreja Nia Tulun

Chefe Estadu Jose Ramos Horta hatete, Estadu sei kontinua nafatin atu husu Igreja nia tulun, para bele lori povu no nasaun ne'e diak iha futuru. Tamba komtribuisaun Igreja nian importante teb-tebes iha parte, edukasaun, saude, no moral.

Presidente Republika Jose Ramos Horta haktuir lia hirak ne'e ba Jornalista sira, Kinta (8/5) horseik, hafoin partesipa iha aniversario congrecão Canociana servisu ba domin tinan 200, iha Canosiana Comoro, Dili.

“Hau mai iha ne'e, tamba akontesementu ida ne'e importante teb-tebes, ba instituisaun Canosiana ne'ebe halo nia aniversario ba tinan 200, ita hatene katak Canosiana sira nia servisu iha mundu tomak, e iha Timor Leste povu hatene. Tamba ne'e mak, hau mai marka prezensa hamutuk ho Presidente Parlamentu Nasional Fernando ‘Lasama' de Araujo, para hatudu hau rasik nia rekuinesementu ba instituisaun reliziozas isperitual, ne'ebe mak halo mos asaun humanitaria sosial,”dehan Chefe Estadu ne'e.

PR Horta haktuir, nia parte desde uluk kedas defende Igreja katak, Estadu tenke tau orsamentu ba Igreja rua iha Diocese rua ne'e para sira bele tulun liu tan Estadu no povu.

“E Hau Laran haksolok, kuandu kuatru governu konstitusional tau ona orsamentu, ne'ebe iha loron hirak liu ba hau koalia ho Amo Bispo Basilio, nia hatete katak, nia parte kontente katak, orsamentu agora dadaun bele sufisiente, pois mak sei hare tan, e ejikusaun projetu ne'ebe mak igreja kaer ba orsamentu ne'ebe mak estadu fo oras ne'e ejikusaun diak, ne'ebe se diocese rua ne'e presiza tan estadu sei ajuda. Tamba Estadu tenke buka atu fo liman ba Igreja no husu ba Igreja atu fo liman atu tulun Estadu, tamba instituisaun ne'e bo'ot teb-tebes nia abut to'o iha povu, istoria, kultura, e liu-liu halo servisu diak iha edukasaun, saude, no moral,”hateten Chefe Estadu ne'e.

Partesipa iha seremonia aniversario mak, Presidente Republika Jose Ramos Horta, Presidente Parlamentu Nasional Fernando ‘Lasama' de Araujo, Brigadeiru Jeneral Taur Matan Ruak, Amo Bispo Diacese Dili Dom Alberto Ricardo, Nuncio Arcebispo Leopoldo Girelly, Madres, Padres, inklui antigu estudantes no estudantes agora. J-2.-

PR Horta Hakotu Ona Estadu Sitiu Iha Ermera

Presidente Republika Jose Ramos Horta hakotu ona Estadu Sitiu iha Distritu Ermera. Tamba hare ba situasaun geral ne'ebe agora lao dadaun.

“Ohin Presidente Republika mak bolu atu halo enkontru altu nivel, ne'ebe ami mai fo pontu situasaun konaba situasaun geral, ne'ebe asuntu ida mak situasaun seguransa, desde dia 11 Fevereiru no ohin (horseik-Red) Presidente Republika fo hatene ba ami katak nia ohin (Horseik-Red) hasai ona karta Presidensial ida katak, hodi hakotu tiha Estado Sitiu iha Distritu Ermera,”katak Chefe do Governu Xanana Gusmão Kinta (8/5) horseik iha, edifisiu foun Presidente Republika Jose Ramos Horta, Farol, Dili.

PM Xanana haktuir, ho kestaun sira ne'e, konponente hotu-hotu seguransa nian hodi hatene ba desizaun Presidente Republika nian, saida mak bele karik konstitui, hodi sai ameasa ba seguransa.

“E ami mos halo diskuti oituan konaba ninza ne'ebe oras ne'e mosu fali ona iha tempu kalan, ne'ebe forsa polisia sira tenke buka meus oinsa para, ita nia populasaun labele hetan problema instabilidade ida ne'e,”dehan PM Xanana.

PM Xanana afirma, iha enkontru ne'e sira mos koalia konaba presu fos ne'ebe bele mos kria instabilidade, ne'ebe husi governu fo hatene iha enkontru altu nivel, konaba medidas ne'ebe mak governu atu hasai. Ne'ebe husi konselhu estadu altu nivel nian mos husu hotu-hotu atu fo hanoin hamutuk hodi hatutan ba governu, para bele hasai medidas ba nasaun ninian.

“Problema ida fali ne'ebe ami koalia mak, IDPs sira hanesan, kampu hira mak taka ona no kampu hira mak presiza atu taka tan, ne'ebe ohin (Horseik-Red) ami fo brifin ba PR konaba situasaun geral agora dadaun nian, inklui mos problema petisionariu sira nian katak, iha segunda oin mai governu hasai rezulusaun ida katak, petisionariu ne'ebe hakarak ba moris iha vida civil, entaun bele hetan apoiu ekonomiku,”hateten Xanana.

Konaba ASDT ho Fretilin asina Plataforma Aliansa Estratejika (PAE), PM Xanana, sei la fo impaktu ba governu AMP, tamba Membru Parlamentu Nasional husi bankada ASDT hatete katak, sira kontinua hamutuk ho AMP.

Konaba Ministeriu Publiku atu halo inkeretu, PM Xanana esplika, nia parte prontu atu hatan. J-2

ABP Lansa Relatorio Trimestral Ba Dala XI, Kapital Fundus Petróleu TL Aumenta $2,629.96

Autoridade Bankária do Pagamento (ABP) Kinta (8/5) horseik, lansa Relatoriu Trimestral ba dala sanulo resin ida (XI) kona ba Fundus Petróleu Timor-Leste nian, ne'ebé hatudu katak Kapital Fundus nian iha 31 Marco 2008 hamutuk millaun $2,629.96 kompara ho fim 31 Dezembro 2007 millaun $2,086.16.

“Relatoriu ne'e hatudu katak osan kontadu mak tama durante trimestre ne'e hamutuk millaun US$479.74 ne'ebe kompostu husi kontribuisaun kontribuente ou taxa sira ba fundus ne'e hamutuk millaun US$221.73 no kontribuisaun realeza (Royalty) sira husi ADTT ( Authority Designada Tasi Timor ) hamutuk millaun US$258.01,”esplika Direktur Ezekutivu ba Jestaun Fundus Petróleu ABP Venancio Alves Maria ba Jornalista sira liu husi Koferensia Imprensa Kinta (8/5), iha edifisiu ABP Akait Dili.

Venancio haktuir, fundus ne'ebe hetan hamutuk millaun US$20.30 durante trimestre ne'e, enkuantu mudansa iha valor merkado nian hamutuk millaun US$44.22.

Rendimentu kona ba Fundus Petróleu durante trimestre ne'e mak Venancio dehan, 2.99%, enkuantu rendimentu referensia (Bencmark Return) durante trimestre mak 3.04%.

Wainhira husu kona ba total fundus Petróleu Timor-Leste nian iha Banko Rezerve Federal Amérika, Venancio hatan katak, kestaun ne'e sei tur hamutuk ho Parte Ministerio Financas atu bele hare ba kestaun ne'e. Tamba, iha parte balun mak ABP bele públika e parte balu sei labele publika direkta.

Entretantu venancio tenik, rendimentu Portfoliu durante trimestre ne'e mak pontu baze 5 kiik liu do que rendimentu referensia ( Benchmark ) mak iha mandatu + 25 pontus baze nia laran

“Total hamutuk rihun $260.69reduz ona husi fundu ne'e ba kustu jestaun nian durante trimestre ne'e,”hatutan Venancio.

Venancio afirma katak, Lei Fundus petróleu nian espesifika katak, Autoridade Bankaria do Pagamentu nudar Banko Sentral Timor-Leste iha futuru mak nudar ajente ne'ebe responsavel ba jestaun operasional fundus petroleu nian.

Ministerio Financas responsabel ba estabelisimentu estrategia investimentu tomak ba fundus. Mandatu ho indise Merril Lynch tinan 0-5 ou ho durasaun husi tinan zero to'o tinan lima iha merkado instrumentu financas Governu Estado Unidos.

Autoridade Bankaria do Pagamentu maneija ona portfoliu besik liu ho pontu referensia trimestre dala sanulo resin ida dahuluk. Diferensia entre portfoliu no pontu referensia hahu husi inisiu fundus nian mak pontu baze 5 iha meta mandatu + 25 pontus baze nia laran.

Pontu importante husi relatoriu trimestre ba dala XI ne'ebe kobre periodu 1 de Janeiro to'o 31 marsu 2008 mak inklui, Saldo balansu inisiu hamutuk $2,086.16; Reseita brutu durante trimestre ne'e hamutuk millaunUS$221.73 no reseitas realeza (Royalty) husi ADTT (Autoridade Designida Tasi Timor) nian hamutuk rihun US$260,69 ba taxa jestaun nain durante trimestre ne'e. E osan likidu ne'ebe tama hamutuk millaun US$479.84; Rendimentu Portfoliu mak 2.99% durante trimestre no rendimentu referensia (bencmark) mak 3.04%; Rendimentu investimentu durante trimestre ne'e mak $64.32 millaun kompostu husi Jurus titulus nian $20.30 millaun e alterasaun valor titulus mak millaun $44.02; Saldo balansu ikus hamutuk millaun US$2.086,16.

Tuir Venancio katak, durante trimestre ne'e, ABP kontinua ho jestaun projetu custodian nian ho asistensia peritus kompanhia konsultor internasional ida. Aumesmu tempu, ABP mos durante trimestre ne'e halo akordu ho komapanhia Lei Internasional ida hodi fo akonselhamentu legal ba ABP iha relasaun ho kontratu sira ho parte externu no seluk tan.

Direktur Ezekutivu Departementu Fundu Petróleu iha ABP, kontinua partisipa iha grupo servisu ida ne'ebe estabelese husi Ministerio Financas ho objektivu atu hare fali alokasaun estratégiku óptimu patrimoniu nian iha limite Lei Fundu Petroleu nia laran no atu sujere mudansas ne'ebe apropriadu iha konvensaun (rules) investimentu no instrumentus kualifikadu iha Lei Fundu Petroleu nian nomos respetivamente iha akordu jestaun nia laran.

Iha parte seluk mos Venancio hatutan, ABP kontinua ho prosesu selesaun ba gestores externo naun komersiais.

“Relatoriu trimestral ne'e, nudar mos lei fundus petroleu nian no akordu jestaun, disponivel husi sítiu Autoridades Bankaria & Pagamentu,”dehan Venancio.A-2

ABP Rezeita Osan Dollar Amérika Falsu Espailha Iha TL

Sei Halo Sosializasaun

Autoridade Bankária do Pagamentu (ABP) Timor-Leste rezeita totalmente osan Dollar Amérika falsu mak espailha iha Timor-Leste, tamba ne'e ba oin ABP sei halo sosializasaun profunda kona ba osan Dollar Amérika ne'e ba povu Timor-Leste tomak iha Distritos 13.

“Hau hakarak informa katak, osan dollar falsu iha TL laiha, tamba iha TL ne'e so Banko ABP mak úniku atu importa osan Dollar Amerika, portantu kuandu banko komersial sira hetan osan dollar falsu, primeiro tenki prende uluk osan falsu ne'e, hafoin mak bele responde ho lei mak vigora ona iha nasaun TL,” Informa Direktur Ezekutivu ba Jestaun Fundus Petróleu ABP Venancio Alves Maria ba Jornalista sira liu husi Konferensia Imprensa mak halao iha Edifisio ABP Akait Dili Kinta (8/5) horseik.

Tuir Venencio, Osan Dollar Amerika mak espailha iha Timor-Leste mesak original, tamba ne'e povu lalaika konfuzaun ho osan Dollar mak agora dadauk iha.

Entretantu iha oportunidade Direktur Ezekutivu ne'e hatudu mos osan Dollar Amrika $1 tahan foun ida ne'ebe tinta sai ou kor lakon ne'ebe iha parte indikador Banko rezerva Federal. ne'e katak, iha osan Dollar Amerika $1 tahan ne'e mos nia klaran kor lakon noda itoan, maibe diak hela.

“Ne'ebe hau hakarak hateten tan katak, bainhira populsaun sira hare kona ba osan dollar Amerika $1 tahan mak hakerek iha nia laran ne'e malahuk lalikan konfuzaun tamba, osan ne'e sai husi mákina produsaun hanesan ne'e kedas, portantu falsu laiha,”tenik Venancio.

ABP fiar katak, karakteristika ne'e mosu tamba kualidade tinta ne'ebe uza husi Burreau of Engraving and Printing iha EstadoUnidos Amerika mak imprimi ou hasai osan tahan dolar Amerika nian.

ABP mos hakarak atu fo garantia ba públiku sira tomak katak osan tahan $1 ne'e genuine, signifika laos osan falsu.

“Assuntu ne'e mos hato'o ona ba Banko Rezerva Federal Estado Unidos nian ne'ebe sira hateten katak, luntur ne'e laiha problema,”hatutan nia.

Tamba ne'e nia dehan wainhira populasaun sira hetan nafatin osan dollar tahan $1 ho karaktiristika ida ne'e, e iha nafatin preokupasaun ou duvida ruma bele mai hasoru directamente hasoru ABP.

Husu kona ba osan dollar Amerika falsu mak reprezentante povu iha Parlamento Nasional husi bankda CNRT Arão Noe hatudu ba publiku ho sampel $10 foin lalais, Direktrur ezekutivu ABP ne'e haklaken tan katak, kestaun ne'e nia parte halo koneksaun ona ho Banko ANZ ne'ebe hetan evidensia refere, nomos banko sira seluk atu hare ba kestaun ne'e.

“ANZ mak hetan osan falsu ne'e, e reprezentante povu husi CNRT mos hatudu ona ho sampel $10, tamba ne'e, ABP halo koneksaun ona ho ANZ para rezolve turi lei mak vigora,”aumenta Venancio hodi responde preokupasaun públiku.A-2

Kombustivel Ho Nesesidade Báziku Folin Sa'e, Sei Fo Impaktu Negativu Ba Timor-Leste

Kombustivel ho sasan Nesesidade Báziku folin sa'e iha Merkado Internasional hodi fo korenti mos ba rai laran sei fo impaktu negativu ba povu Timor-Leste tomak atu hetan sofrementu ba dala ida tan iha periodu ida ne'e.

Rajaun ne'e espressa husi Emprezario Lokal ida iha Timor-Leste Alexandre Goncalves Patricio ba Jornal Nacional Diário Kinta (8/5) horseik iha nia kna'ar fatin Comoro Dili, bainhira kestiona kona ba folin kombustivel no nesesidade báziku mak folin sa'e drastika iha rai laran.

“Hau hateten povu TL sei hetan tan sofrementu, tamba primeiro sasan mak populasaun Timor-Leste konsume mesak sasan importasaun, portantu sei fo impaktu negativu ba moris lor-loron nian iha periodu ida ne'e,”hateten Emprezario lokal ne'e.

Nia dehan, folin kombustivel iha Merkado Internasional agora dadauk haksoit ba kada barel 120, kompara ho tinan kotuk ninian ne'ebé kada barel 66 to'o 100. tamba ne'e mak Timor-Leste agora dadauk ba oin sei infrenta sofrementu mak eskala boot.

“Diak liu mak ne'e, ho folin kombustivel nomos nesesidade baziku a'as, estadu mak tenki iha papel importante atu bele responde kestaun mak agora dadauk hanesan kestaun Internasional ne'e, ne'ebe tenta liu husi maneiras oi-oin atu nune'e povu Timor-Leste tomak labele mate hamlaha, selae ema sei hamnasa ita ho tipu oi-oin,”katak Goncalves hodi husu responsabilidade estadu.

Iha parte seluk nia informa katak, presu kombustivel hanesan Gazolina mak uluk $1.04 centavos, agora dadauk sa'e ba $1.12 centavos per liter. E Gazoel mak uluk ho folin $1.20 centavos, agora sa'e ba $1.40 centavos per liter, portantu folin mina mak fo influensia ba sasan nesesidade báziku sira seluk.

“Laos ne'e deit hare'e ba sasan nesesidade báziku iha Merkado Dili hanesan fos 35 kg mak uluk $18, maibe agora sa'e kedas ba $25 sei halo povu kiik labele asesu ba folin sira hanesan ne'e, entaun ba oin governu tenki buka mekanizmu pozitivu atu bele responde kestaun nasional ne'e,”hatutan nia.

Iha observasaun mak Jornalista Diário ne'e halao iha Lozas balun iha Kapital Dili, indika katak sasan nesesidade báziku hanesan Fos, Terigu, Mina no seluk tan sa'e maka'as husi presu mak bai-bain populasaun sira hasoru ona, nomos kombustivel (Bahan-Bakar Minyak-red) mak sa'e hanesan hotu tuir informasaun mak emprezario lokal Goncalves relata.

Kombustivel Folin Karun, Passageiros Diresaun Comoro Selu 25 Centavos

Kombustivel ne'ebé folin karun iha Timor-Leste halo Transporte Públiku li-liu Bemo 010 Diresaun Comoro Kinta (8/5) horseik, obriga passageiros sira hotu atu selu 25 Centavos nune'e bele hetan profit husi folin refere.

“Ami implemnta regulamentu ne'e atu obriga passageiros sira tomak ne'ebe mak sa'e Bemo 010 tenki selu 25 centavos nune'e bele fo profit ba Bemo hotu,”haklaken Kondotour Bemo 010 Diresaun Comoro Flabio Meira no Eládio Pereira ba Jornal Nacional Diário, hodi kestiona kona ba folin mak sira regulariza ba passageiros.

Tuir kondotor sira ne'e katak, antes ne'e ami halo greve loron rua espesializada ba Transporte Públiku li-liu Bemo diresaun Comoro paradu hotu, nune'e IV Governu bele hare ba kestaun ne'e hodi rezolve, maibe laiha mudansa radikal, entaun ba loron tolu ohin (horseik-red) tenki obriga passageiros hotu selu 25 centavos.

Maibe iha parte seluk, bainhira hatan ba Jornalista Diario ne'e iha terreno Passageiros Diresaun Comoro balun hanesan Adelia Marchal, Betty Viegas no Jaime da Costa hateten katak, sira tristi teb-tebes ho regulamentu mak Bemo 010 Diresaun Comoro hasai, tamba la refleta ekonomia povu iha nasaun ne'e, ne'ebe povu tomak sei iha terus nia laran.

“Ami senti stress los bainhira sa'e Bemo tun fo 25 centavos, tamba uluk ami fo 10 centavos, maibe agora dadauk ne'e sa'e kedas ba 25 centavos ne'e hanesan obriga deit fali,”dehan passageiros sira.

Entretantu Tuir dadus ne'ebé mak Jornal Nacional Diário asesu iha Journal The Sydney Morning Herold Australia nian hateten katak folin kombustivel sa'e drástika iha mundu tamba, influensia husi Merkado internasional nune'e fo mos impaktu ba Timor-Leste.A-2

AMP Diskonfia, FRETILIN Mak Influensia ASDT

Bankada parlamentares PD, CNRT, PSD no ASDT ne'ebe mak fo apoiu ba Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP), deskonfia FRETILIN mak influensia ASDT hodi konkorda estabelese plataforma aliansa estratejiku (PAE).

Vice bankada PD, Vital Dos Santos ba Jornalista Jornal Nasional Diário, Kinta (08/05) horiseik, iha Uma Fukun Parlamentu Nasional hateten, FRETILIN iha duni hanoin atu halo buat hot-hotu, inklui halo aprosimasaun ba partidu ne'ebe deit atu manan poder.

“Ita hatene, uluk kuandu forma AMP, sira mos halo aprosimasaun ba PD, e partidu seluk tan, nufim aprosimasaun ne'ebe mak FRETILIN halo ne'e la hetan susesu, e agora mos sei kontinua nafatin halo aprosimasaun ba partidu seluk ho objektivu atu manan poder,” dehan deputadu Vital.

Membru bankada CNRT, Aderito Hugo da Costa hateten katak, desizaun ne'ebe mak ASDT foti la se'es husi influensia FRETILIN nian, tamba derepenti deit ASDT ne'ebe mak asina ona akordu ho AMP bele halo fali akordu ho FRETILIN.

CNRT

“Hau senti laiha ema seluk atu ita hatudu, tamba ita hare'e husi saida mak akontese derepenti deit akordu ida mosu, maibe ida ne'e estrategis partidu sira nian, e principal ba hau mak ne'e, aspektu hotu ne'ebe mak mosu iha mapa politika Timor Leste tenki tuir regras normais konstitusional,” hateten reprejentante povu ne'e.

Deputadu Hugo mos dehan kata, FRETILIN aproveita oportunidade atu atinje sira nia ajenda ne'ebe ke durante ne'e sira iha, e husi parte ASDT mos inkonsistensia lideransa ba komitmentu ne'ebe iha,

PSD

Iha loron no fatin hanesan, Chefe bankada PSD, Fernando Dias Gusmão hateten katak, desizaun ASDT sai husi AMP, bele mos FRETILIN mak influensia ASDT, tamba tuir nia katak, ema balun iha ASDT nia laran mos simpatia hela ba FRETILIN kleur ona, maibe nudar partidu politku desizaun hotu iha lideransa masimu nia lima rasik.

“Hau, privadu hau lakohi fo sala ba FRETILIN, tamba se mak deside hakarak koligasaun ho FRETILIN ne'e ASDT, kerdizer ke sirua iha ideia hanesan mak sirua bele hamutuk, ne'ebe laos FRETILIN mak obriga sira, maibe sirua rasik mak hakarak halo koligasaun,” tuir Fernando Gusmão.

ASDT

Entertantu, Vice chefe bankada ASDT, Domingos da Costa hateten katak, nia parte sei fo nafatin apoiu ba Governu AMP, maske Prezidenti ASDT, Francisco Xavier asina ona akordu ho lideransa massimu FRETILIN atu estabelese Plataforma aliansa estratejiku.

Iha parte seluk mos, lideransa ASDT ne'e haktuir mos katak, desizaun ne'ebe mak Prezidenti ASDT foti ne'e mos la halo konsultasaun ho reprejentante ASDT nain lima iha Parlamentu Nasional, tamba ne'e, nia konsidera katak, FRETILIN mak influensia ASDT.

FRETILIN

Hatan ba diskonfia ne'ebe deputadus husi AMP katak, FRETILIN mak influensia ASDT ne'e, Vice Chefe bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco desmente, hodi afirma katak, desizaun ne'ebe ASDT hili hodi konkorda asina plataforma aliansa estratejiku, tamba livremente vontade husi ASDT no FRETILIN rasik.

“Ida ne'e lalos, tamba ASDT partidu ida ne'ebe iha nia estatutu rasik, e partidu ne'ebe iha nia Istoria naruk, ho lideransa ne'ebe forte, ne'ebe, laos influensia partidu A B C mak nia atu muda nia pozisaun, maibe lidermente vontade mai husi ASDT no FRETILIN,” afirma Francisco Branco.

Iha oportunidade, lideransa FRETILIN ne'e esplika mos katak, plataforma ne'ebe ASDT no FRETILIN halao ne'e laos ho intensaun atu harahun AMP, maibe prosesu dinamiku politku ne'ebe normal mosu iha nasaun demokratiku. N-2

Desizaun Prezidenti ASDT La Klaru

Desizaun ne'ebe Prezidenti ASDT, Francisco Xavier do Amaral foti, hodi asina akordu estabelesimentu plataforma aliansa estratejiku ho FRETILIN ne'e la klaru, tamba iha parte ida asina akordu ho FRETILIN, iha parte seluk fo nafatin lian ba reprejentante ASDT iha Parlamentu Nasional atu apoiu AMP

Hateten deputadu Aderito Hugo da Costa, husi bankada CNRT ba Jornalista Jornal Nasional Diário, Kinta (08/05) horiseik, iha Uma Fukun Parlamentu Nasional, relasiona ho asina akordu ne'ebe ASDT halo ho FRETILIN loron hirak liu ba.

Tuir deputadu husi bankada PSD, Fernando Dias Gusmão katak, desizaun ne'ebe mak ASDT foti, ninia sei iha ninia impaktu, tamba partidu desidi ona halo koligasaun ho FRETILIN, e bankada ASDT iha Parlamentu sei kontinua apoiu Governu AMP.

“Impaktu ASDT rasik mak sei lori, tamba lideransa bele fahe malu iha partidu laran, tamba ne'e mak hau sujere ba ASDT, diak liu sira konsolida sira nia partidu, e sira bele deside, hakarak AMP, AMP hotu, e hakarak FRETILIN, FRETILIN hotu, ne'e para sir abele unidade nafatin iha partidu laran,” tenik deputadu Fernando Gusmão.

“Nudar partidu politku, depende ba ida-idak nia hanoin, saida mak diak sira hakarak halo ba nasaun ida ne'e, hau so bele hatete deit hau nia partidu nia pozisaun katak, PSD kontinua defende Governu AMP, maibe buat ne'ebe mak ladiak ami sei kritika atu hadia,” hateten lideransa PSD ne'e.

Tuir deputadu Hugo katak, problemas ne'ebe mak mosu iha ASDT nia laran, problema lideransa ou problema iha uma laran, e tuir lolos labele lori to'o iha bloku, ate problema akontese iha bloku nia laran.

Eis Advogadu Timor oan, atual deputadu husi bankada PD, Vital Dos Santos esplika katak, tuir lei partidu sei laiha kompetensia halo intervensia ba AMP, wainhira reprejentante ASDT nian iha Parlamentu Nasional sei nafatin defende Governu AMP.

Tamba ne'e, reprejentante povu ne'e hateten katak, politikamente akordu ne'ebe mak ASDT no FRETILIN asina ne'e hanesan, politika ida ne'ebe mak fora husi Governu AMP, e sei la fo impaktu ba Governu AMP.

“Atu fo impaktu ba AMP, inkuantu politika hotu halo iha Parlamentu Nasional, e hau seidauk hare'e deputadu husi ASDT halo mos politika atu se'es an husi AMP, ne'ebe, iha buat oin rua, politika ida fora de Parlamentu Nasional, e politika iha Parlamentu Nasional,” afirma deputadu Vital.

Vice Chefe bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco esplika katak, plataforma ne'ebe ASDT no FRETILIN halao ne'e laos ho intensaun atu harahun AMP, maibe prosesu dinamiku politku ne'ebe normal mosu iha nasaun demokratiku.

Hatan ba Jornalista Diário ne'e katak, dinamika ne'ebe FRETILIN ho ASDT halao, hatudu katak lideransa sira hadau malu ukun, Francisco Branco hateten katak, naran partidu ne'ebe deit mak ezisti ho objektivu atu kaer ukun, maibe ukun liu husi proseu demokratiku, laos hadau malu. N-2

Lei Finansiamentu Parpol, FRETILIN Manda Karta Ba Tribunal

Bankada FRETILIN iha Uma Fukun Parlamentu Nasional (PN), Segunda (05/05) liu ba manda ou entrega tiha ona surrat rekerimentu ida ne'ebe asina husi deputadus nain 14, hodi halao fiskalizasaun abstraktu no deklarasaun inkonstitusionalidade ba lei No. 6/2008 ne'ebe aprova rezime juridiku de finansiamentu ba partidu politku (Parpol).

Informa Vice Chefe bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco, Kinta (08/05) horiseik, ba Jornal Nasional Diário, liu husi karta komonikadu ba imprensa.

Razaun fundamental husi surat rekerimenru ne'e, lideransa FRETILIN ne'e esplika katak, lei finasiamentu ba Parpol ne'e la respeitu artigu 65 konstitusional RDTL nian kona ba reprejentasaun proporsional no la respeita mos lei No. 3 artigu 120 konstitusional RDTL.

Tuir deputadu Francisco Branco katak, lei refere fo deit kompetensia ba Tribunal Supremu Administrativu, fiscal no kontas nu'udar instituisaun unika ne'ebe bele halao fiskalizasaun ba legalidade despezas publiku nian.

Iha karta komonikadu ne'e, reprejentante povu ne'e esplika liu tan katak, lei finansiamentu Parpol ne'e mos fo fali kompetensia ba CNE, ne'ebe laiha poderes juridika atu halao knar ne'ebe konstituisaun fob a Tribunal. N-2



Copyright ©2004 Semanario. All right reserved - Last updated : 17 de Maio de 2007 - 06.30 am